urbanistid

Suure linna elu.

Oleme peaaegu, et nädala nüüd Brisbanes veetnud ja hakkab juba „šokk“ üle minema. Kui sa ikka mitu kuud ainult maal oled ja siis karmauhti linna satud, on ikka imelik küll: majad ja autod ja lakkamatu sumin. Päris hea vaheldus.



Eilne päev oli mu tippmark. Käisin kohalikes teatrites uitamas, et äkki tahavad nad mind tööle. Panin end kenasti viisakalt riidesse, võtsin mapitäie elulookirjeldusi kaasa ja linna peale. Oma olematut orienteerumise oskust silmas pidades, leidsin esimese teatrimaja päris kippelt üles. Queensland Opera. Uhke nimi. Sain kohe jutule teatri direktoriga, kes oli selline soliidses eas härra ja niipalju karmi olekuga, et mu inglise keel läks kohe automaatselt krampi ja peopesad hakkasid ärevusest meeletult higistama. Õnneks suunas ta mind lavastusalassse, kus veetsin järgmised 1,5h vesteldes kohaliku guruga Eesti ja Austraalia teatri erinevustest ja sarnasustest. Kramp läks mööda ja tohutult põnev oli (peopesad ikkagi higistasid). Tulemus: siinmail kestab teatri hooaeg märtsist novembrini ehk siis täpselt vastupidiselt Eestile nagu kõik asjad siin. Ja töökohta neil mulle ajastuse tõttu pakkuda polnud, küll aga soovitasid nad mul minna Sydney ooperimajja, et seal hooajalisust pole ja korraga töötab nagunii 180 lavastuskorraldajat ja töökäsi on alati puudu. Ma ei suutnud kuidagi uskuda, 180????? Eestis on terve riigi peale kokku 14 lavastusala inimest, siin ühes teatris 180. Igajuhul pidi ka terves Austraalias kvalifikatsiooniga minu eriala inimestest puudu olema. Nüüd on mul plaan oodata hooaja algust ja siis uuesti katsetama, kaotada pole ju midagi.
Aga ega sellega mu päev ei lõppenud. Teatritele järgnes tsikituur, käisin šoppamas. Kulutasin hulga raskelt teenitud raha, sain selle eest palju ilusat nänni ja beibismi rahuldatud. Kirsiks tordi peal oli veel õhtune kinoskäik. Bond. Vot selline päev oli.
Kätrin

Tõepoolest. Suur linn on ikka suur linn. Saabumine Brisbane`i oli sutsu keeruline, sest sellise liiklustihedusega ei olnud enam ammu kokku puutunud. Siin linnas elab ca. 2 milj. inimest ja liiklussüsteem on rajatud ühesuunalisusele. Ehk siis Käti rolli kaardilugejana ei saa siin alahinnata. Jõudsime siiski õnnelikult hostelisse. Seegi kord läks meil hosteliga hästi. Privaatne tuba konditsioneeriga ja vaade linna ärikeskusele, kust vastu vaatavad pilvelõhkujad. Suhtlust teiste inimestega see koht muidugi ei soosi, aga see meid ei morjenda. Peamine on Brisbane`is oldud aja jooksul see, et saime pisut kultuuri nautida. Käisime kaks korda kinos. Olime plaani võtnud, et tuleb kindlasti ära kaeda film nimega Austraalia. Ilus film, aga minu meelest liiga pisarakakkuja. Sinna pidi tingimata midagi robustsemat otsa vaatama. Uus Bondi film on selles mõttes hea vastand. Jõudsin ära käia ka kunstinäitusel. Väljapaneku üldnimetus oli „Optimism“. Täitsa tasuta. Muidu ei oska väga moodsast kujutavast kunstist suurt lugu pidada, aga paar head taiest oli siiski.

Brisbane`iga on see lugu, et tegelikult ei asu ta ookeani kaldal. Inimesed Austraalias on harjunud, et miski rand peab ju olema. Nii ongi võetud kätte ja rajatud tehisrannake linna südamesse. Täitsa ranna moodi, ainult et kloori lõhnaline. Linnast voolab läbi ka jõgi, kuid see tundub olevat liiga must ujumiseks.

Ei ole veel pajatanud sellest, et enne suurde linna jõudmist külastasime Australia Zoo`d. Väga mõnus elamus. Seal nägime ära loomad, mida soovisime Austraalias kindlasti ära näha. Eriti wombatid. Australia Zoo`s on võimalik toita kängurusid otse peost. See on suurepärane elamus, sest nad on seal inimestega väga harjunud.





Meie lemmikute tiitli pälvisid aga otterid, keda muidu Austraalias ei leidu, vaid nad elutsevad kusagil aasias. Nad on midagi meie tuhkru sarnast, väga aktiivsed ja lõbusad. Opossumi-Vana nägime hoopis Brisbane`is, kui käisime külas Krissul. Opossumid ilmuvad õhtuti välja ja turnivad mööda maju. Kui kusagil on lahti aken, siis piiluvad sisse ja otsivad süüa.



Nii. Üritame alustada uue rubriigiga, kus toome reljeefselt välja nädala leiud/juhtumised/asjad, mis meile veidrad tunduvad.

Nädala ÜBER:
Takso broneerimine kopikatega.
Nimelt leidsime tänaval jalutades ühe posti küljest metalse kasti, kuhu paned sisse ühiku kopikaid ja saad kviitungi, et oled endale takso broneerinud. Kuidas täpselt see asjandus toimib - ei tea. Tore, et selles riigis saad kõike ja kõiki „bookida“ ehk broneerida.

Nädala UNTER:
Dokumentideta võõras linnas ehk Dokumendimees Jazzklubi ees.
Kavandasime mõnusat jazzuõhtut vastavas asutuses. Olime juba paar tundi linnas ringi tuianud ja saabus paras aeg jazzuks. Jazzklubi ukse peal oli vastas turske vana, keda oli kohustatud eranditult kõigi käest küsima pildiga dokumenti. ?! Meil polnd kaasas. Jazzuõhtu jäigi olemata.



Edasine plaan on hakata jälle liikuma. Kuhugisuunas. Ja juba homme hommikul. Mõte on sõita linnast välja ja teha natuke maatööd. Põllumees põline rikas ju. Täiendame büdžetti ja vaatame, mis ja kuidas ja kus jõulud pidada. Anname jällegi teada kuis võimalik.
Olge mõnusad.
Hansa