Kuuldavasti on Eestis vahepeal maha sadanud lumi. Üritasime Kätiga ette kujutada, et mis tunne see on. Ilmselt väga hea, sest pärast pikka pimedust teeb lume tulek jälle uut rõõmu. Katsuge siis ikka suusk alla saada! Meil küll lund ilmselt niipea ei tule, kuid vihma sadas küll ja paugutas nagu vanakuri ise oleks välja lastud. Kohalikud, st meie küla kaaselanikud, räägivad, et hullem on veel ees. Ei tea.
Viimane nädal on meil siin möödunud põhimõtteliselt laiseldes ja puhates ning kappi kogunenud söögi likvideerimises, sest autosse lihtsalt ei mahu kõik ära. Nimelt jätame homme hüvasti Childersiga, kus oleme olnud juba 50 päeva, ja keerame ninad lõuna suunas ilma kindla reisikavata. Veidike tegelikult on ka, sest sooviks on uurida Päikesepaiste rannikut ehk Sunshine Coast`i, mis on tohutu turistipesa, aga vahelduseks maaelule on ilmselt hea erinevaid inimesi kohata ja melu nautida. Modifitseerisime ka oma volvot reisitarvis. Meil on nüüd Volvos Krissu vanast voodilinast tehtud kardinad, mis on väga retro, aga loodetavasti ka praktiline ja laseb ehk hommikul kauem magada, sest päike hakkab kõrvetama väga varakult. Igatahes katsume oma edasist trippi võtta nii vabalt kui vähegi oskame. Minul on soov vaadata kusagil mõnda spordisündmust kohapeal..
Eile oli muuseas maailmakarika (?) finaal rugbys ja see toimus Brisbane`is. Finaalis olid siis Austraalia ja Uus-Meremaa. Vaatasime ülekannet teleri vahendusel. Austraalia sai üle tüki aja pähe. Kahju oli vaadata, kuidas kiwid (nii kutsutakse uusmeremaalasi) laulsid “We are the champions`i” pooltühjale areenile, sest austraallased olid enamuses juba enne lõppu lahkunud. Sport ja selle jälgimine on Austraalias populaarne, aga meie harjumustele tavatu. Näiteks kõige populaarsemad alad on siin rugby (pallimäng, mis oma loomult jääb kusagile jalgpalli ja maadluse vahepeale), footy ehk aussie rules (mingi edasi- või tagasiarendus rugbyst, aga austraallaste leiutatud reeglite järgi) ning hobuste võiduajamine ja kriket. Ning veel mingi arusaamatu mäng, mis ajendatud korvpallist, aga kus ei põrgatata ja korvil puudub laud ?!
Igatahes, mõtlesime isegi ühel õhtul, et võiks minna jooksma, sportimise eesmärgil. Mõtteks see jäänudki. Parem vaatame, mida näidatakse teles. See tekitab justkui sõltuvust. Ja nii ongi meist saanud sellise saate fännid, nagu Austraalia otsib superstaari.. Täna on selle saate grande finale, ootame juba pinevalt. Otse eeter ja ikkagi Sydney ooperimajast J
Olge rõõmsad,
Hansa
Tibinurgake.
Alustan uue rubriigiga, sest naispooled on põhjendamatult oma jaost ilma jäänud. Kõige pealt ülekutse: kõik naised – Austraaliasse. Miks? Sest siin ei pea jumestuskreemi kasutama. Silmaalused muutuvad päikest saades sinisest normaalset värvi ja mõni üksik punn ei paista nagunii su pruuni jume alt välja. Tegelikult ei saagi siin jumestuskreemi kasutada, sest Eestist kaasa võetud osutub liiga heledaks ja nagunii higistad selle esimese 10minuti jooksul maha.
Teiseks: siin muutuvad küüned tugevaks. Hoolimata sellest, et olin kuuaega põllul ja mustust pidin ära hõõruma rohke sidruni ja pimpskiviga, on mu küüned tugevamad kui kunagi varem – vist piisav kogus D-vitamiini. Isegi nädala jagu pidevat kummikinda kandmist ei teinud mu küüntele midagi. Ainuke jama on, et nad kasvavad jube kiiresti, kogu aeg on küünelakk varvastelt väljakasvanud. Oma teatavat beibismi pole ma suutnud siin minetada, olin põllul, kaelani mudas, kuid varbad ikkagi punase lakiga kaetud J Beib jääb beibeks.
Kolmandaks: rannas, linnatänaval, pubis, poes jne võid end alati väga ilusana tunda, isegi siis kui juuksed kammimata, koledad riided seljas. Ikkagi ei suuda Eesti naine kanda nii koledaid riideid kui seda suudavad Austraalia naised. Ja 90% on sinust ikka väga palju paksemad. Kui ma endale kleiti otsisin, siis oli täitsa tegu nii väikest numbrit leida, sest kõik suurused hakkavad 16-st,mis on vist võrdne umbes 44-46. Eestis ei ole mina oma suurusega väikeste riiete osakonnas, ikka kipun sinna keskmiste sekka. Siin olen väike naine. Jabur.
Neljandaks: jätke oma aeroobika ja jõusaal, tulge põllule. Väga hea füüsiline trenn. Kilod küll pole kadunud (ma arvan), kuid rasvkude asendub natukeselgi määral lihaskoega.
Viiendaks: vaatamata sellele, et kohalikud kannavad imelikke koledaid riideid, on poodidest võimalik leida rohkelt ilusaid kleite ja kingi ja seda kõike väga väikse raha eest.
Nüüd natuke tibindusest eemale ja gurmaanluse poole. Tegime Matuga eile endale õhtusöögiks lammast, brandy kastmes ja puha. Tahtsin selle lihtsalt ära mainida ja kõik. Oli hea.
Igaljuhul oleme nüüdseks oma kodinad juba Nadježdasse pakkinud ja homme hakkab reis. Äge. Seega ma ei tea millal uuesti elektri ja interneti manu saab. Kohtumisteni.
Kätrin