mis uudist

15. November
Et oleks oma reisijuttudega järje peal, üritan midagi kirja saada. Kätrin hakkab Krissu juustele uut tooni andma ja mina ootan tööpäeva algust, et tomatite juurde naasta. Me ei olegi vist suurt maininud, et senini oleme Stockyard tourist parkis elanud kolmekesi. See oli ühtlasi ka eestlaste invasioon siinmail, sest Soraya sõnul, kes on siin perenaiseks, oleme me esimesed eestlased, kes siin viibinud. Krissu andis Sorayale kahekümne viie kroonise rahatähe, mis sai vastuvõtu ruumi seinale kinnitatud. Niiet oleme olnud kusagil esimese eestlasena. Päris vahva tunne. Krissu jätkab homsest oma isikliku seiklusega ja põrutab Brisbane`i. Meie oleme paika pannud, et viimane tööpäev saab olema 28.nov. On olnud kõvasti vett, nüüd tahaks vilet ka juba lüüa J Tööl leidub rohkelt värvikaid tegelasi ja kultuuride erinevus annab vahel tunda. Keeruline on midagi konkreetset kirja panna, aga sarjast eestlane, prantslane, sakslane tomatitsehhis – siit saaks nii mõnegi anekdoodi.

Leidsime Kätiga, et tööle saab sõita ka teist teedpidi, kui tavaliselt läbi Childersi. Külavaheteed on tehtud nii, et keskel on ühe autolaiune riba asfalti ja siis kummaski servas on kaks meetrit kruusa. Kui keegi peaks juhtuma vastu tulema, siis on möödudes pool autot kruusa, pool asfaldi peal. Ühesõnaga, avastasime, et meie lähiümbrus on kõvasti ilusam, kui olime arvanud. Tegime mõnest kohast ka päevapilte. Vahel on meil kahju, et meil hea optikaga fotoaparaati pole, sest kui vaade on võimas, siis ülesvõtte peal oleks nagu pool puudu.

17. November
Käisime eile Bundabergis. Krissu läks kenasti Brisbane`i rongile ning meil jäi üle vaid mõelda, mida selle päevaga peale hakata. Tegemist oli meie välja teenitud/nurutud vaba päevaga. Mina arvan, et vaba päev õnnestus meil saada tänu Käti heale kiirusele, millega ta tööl silma paistis..

Tagasi vaba päeva juurde tulles, siis peab mainima, et enese teadmata tegime natuke pätti. Nimelt kuna olime eelmisel ööl vähe maganud (ei pidutsenud, vaid olime kaua tööl), siis unustasime hajameelselt poes maksta kahe lahtikäiva välitooli eest.. Toolid olid meil kenasti kotiga õla peal. Käes olid padjad, mille eest ka ilusasti tasusime. Rääkisime nagu ikka veel müüjannaga, et kuidas läheb ja nii, et me pisut väsinud ja puha. Ja kui pärast avastasime, et toolide eest me ju ei maksnudki, oli juba liiga hilja. No igatahes olid need toolid mul juba kauaaegne kinnisidee. Õllepurgi hoidjaga ja puha. Vot. Nautisime veel ülejäänud päeva Elliot Beachil, vee temperatuur oli 27 kraadi ja varjus oli täitsa mõnus olla lauslebos. Õhtul elasime üle veel elu suurima äikesemängu, mida elus näinud olime. Torm, mis Brisbane`ile kõvasti liiga tegi õnneks meieni päriselt ei jõudnud.

Aga. Nagu juba on siin Austraalias tavaks saanud võib elu ikka jube kiiresti muutuda. Nii juhtus ka täna, et olime juba vaimselt valmistumas õhtal tööle minema, kui mingil hetkel tuli kurbade kutsikasilmadega Soraya ja teatas, et tööga shedis on nüüd jock, sest tomatid on laost nii kiirelt otsa saanud, et öist vahetust pole enam mõtet pidada. no tere talv. Usume me jehh. Lihtsalt hind langes järsku – on meie diagnoos. Igatahes täna me ei teagi, mis edasi saab. Ootame ja kui muud ei juhtu, hakkame puhkama. Sedasi siis.

Alljärgnev on aga kõigile neile, kel kuri kavatsus nurjata Britney Spearsi edasine püüd olla tavaline ja korralik popstaar, kes ustavalt meile ilusaid ja tüüneid meloodiaid pakub. LEAVE BRITNEY ALONE !!!

Hansa