Roadtrip. Lõpuks tööl.

Mis mõttes Martin peaks rohkem kirjutama, ma siin hullult pingutan, et anda ülevaadet meie kohalikust elust-olust ja siis tuleb Martin, kirjutab paar lauset tibinatest ja autodest ja ongi kohe ägemees. Ma tahan ka äge olla! Kas siis kui kirjutan millalgi väikese sissekande six-packidega meestest ja sexpoodide rohkusest, saan ka mina staariks?

Igaljuhul praegu kavatsen siiski jääda veel oma liistude juurde ja kirjutada elust-olust (vahemärkus: sixpacke on palju ja sama kehtib ka sexpoodide kohta.)

Esimene roadtrip on edukalt läbitud, Volvo on veel elujõuline ja meiegi vaatamata tohutule kuumusele oleme päris okeid. Meie auto, mille nimi on nüüd Nadježda, ei oma ju konditsioneeri st. autos on väga palav.

Sõitsime Sydneyst 1467km põhjasuunas Bundabergi, mille jaoks läks meil kolm päeva, võtsime asja rahulikult, sest ees meid ju ei oodanud midagi. Muidugi ega seda teekonda poleks vist võimalik olnud läbida ühe päevaga, sest teetöid oli palju ja New South Wales`is (esimene osariik, kus viibisime) oli kiirusepiirang linnades 60 ja maanteel 80km/h, vahepeal oli ka mõni üksik 100-ala. Liikluskorraldus oli veel harjumatu, Martin tahtis koguaeg mulle sülle istuda, sest ei jää ju meelde, et see kuramuse rool teisel pool. Üks vahepeatus väärib spetsiaalset äramärkimist: käsime ühes tillukeses veiniistanduses, kus saime päris palju tasuta veine degusteerida, see oli küll kangesti meelt mööda. Kaasa ostsime ka ühe pudelikese, mis aga maitsmisel osutus totaalseks peediks. Arvan, et peedi ostmise põhjuseks oli see, et hullult väsinuna ei tahtnud ma näiteks üldse selle mehega rääkida veinidest ja Eestist ja meie reisimise põhjusest, tahtsin vaid degusteerida ja vastasin enamvähem kõikide le küsimustele OK. Tema võis sellest järeldada, et oleme veiniteadmatud idaeurooplased (mida me tegelt ju ka oleme), kel raha ka nagunii pole ja müüs meile 10$ peedi. Olin pettunud. Ära sõites sellest istandusest nägime oma esimesi elusaid känguruid. Õnneks maanteel elusas versioonis neid ei näinud, küll aga viite surnud ruud. Tahaks siinkohal nüüd loetleda üles loomad, mida näinud olen: känguru, delfiin, pelikan, väike ämblik, Ibis, piison, erinevad veised, lammas, hobune. Emme, lehma olen ka näinud, samasugune nagu Eestis.

Bundabergist ka. Jõudsime eile siia kohale. Tegemist on väikelinnaga (55000 inimest), kuhu on koondunud väga palju backbackereid, sest linna ümbritsevad farmid. Nagu oligi arvata leidsime siit ühe tööhosteli, kus meie rõõmuks teatati, et lood on nüüd sellised - homme tööle. Täna käisimegi, õnneks oli lühike päev 3tundi punase mullaga põllul mingeid võrseid istutamas, millest peaks kasvama kunagi mingid magusad kartulilaadsed asjad. On ikka imelik küll, eestane on ikka tahtnud orjusest vabaneda ja siis meie, vabad eestlased võtame kätte maksame hullult peale, et uuesti kupja käe alla tööle minna. Täna nägingi esimest korda elus päris tööorju (meie) ja päris kubjast( paks austraallane, kes karjus koguaeg, et rääkida ei tohi, tööd tehke kiiremini ja istutusvao lõpus, mis oli ligi pool kilomeetrit pikk, saime preemiaks juua, aga mitte palju, sest kiiresti vaja ju tööle naasta). Muidu oli enamvähem normaalne, sest ilm oli pilvine, tuuleke ka liikus ja töötunde oli ainult kolm. Eks homme näeb kui 8h tööpäevalt koju roomame. Ahjaa, see punane muld, sellega on mingi teema, see ei tule keha pealt maha. Näiteks meie valge matsalka on nüüd roosa, tõenäoliselt paari päeva pärast juba tume roosa ja sama kehtib ka käte kohta, hüvasti maniküür.

Nüüd peaks süüa minema tegema: riisi, juurikaid ja soodushinnaga liha (3$ kilo loomaliha). Täna ostsime soola ja pipra ka, järelikult võiks tänane söök juba maitsega tulla.

Martin oma Nadježda süles.

Veiniistanduses.

Kängurud