...

„Jõuludeks katus peakohale!“ oli meie moto metsade vahel ringi rännates. Nüüd on peamine ülesanne täidetud. Võib rahulikult olema hakata. See katus siin Laidleys on ikka põnev küll. Minu varem varjusurmas olnud sotsiaalne pool saab siin aktiviseeruda, sest lõpuks on meil võimalus näha meie ealisi inimesi.

Aga kõigepealt jõuludest veel. Soove või tegudele suunavaid detaile/motosid oli tegelikult rohkemgi: päris kuusk, verivorst ja hapukapsad, päkapikud, lumi, sõbrad ja sugulased. Oleme peaaegu kõikidele nimetatud asjadele leidnud lahenduse.

Lahendus 1. Täna käisime üle pika aja tööl. See oli kõige ilusam töö, mida üks põllumees ette võib kujutada. Päevalille põllud ja meie seal vahel lilledele linnu kaitsevõrku peale tõmbamas. Nii ja lahendus! Nagu ikka – igavleval inimesel geniaalseid mõtteid ei teki. Nagu põllule saime, kohe hakkas genereerimine pihta. Tulemus. Meil on kodus nüüd kuusk, ehkki päriselt on tegemist vaasi täie päevalilledega, mis sai aga ristitud kuuseks.

Lahendus 2. Kolm päeva tagasi, hoolimata mitte töötamisest, tuli jällegi generaalplaan. Leidsime poest tavalise kapsa, mida pole tegelikult üldsegi mitte kerge leida, ja võtsime mõne porgandi ka ja koju hakkima. Nüüdseks on meil kolme päeva vanune natuke käärima läinud värske hapukapsas, mille siiski loodame jõuludeks hääks asjaks keeta. Käärinud on ta vist seetõttu, et siin on liiga soe Eestis kehtiva tegemisviisi järgi hapukapsast valmistada. Me oleks pidanud ta juba eile ära keetma, aga vaatab, mis teha annab. Loodan, et me toidumürgitust ei saa. Verivorstid asenduvad sel aastal grillvorstiga. Pohlamoos jääb paraku kujuteldavaks.

Lahendus 3. Päkapikkude kohapealt ei mõelnud meie mingit lahendust, sest nad lihtsalt hakkasid käima.

Lahendus 4. Lume, sõprade ja sugulaste plaani tekkimisele on panused homsel tööpäeval.

Käti

Arvutasin eile päevi, et palju me oleme ilma töötamata ringi tuuseldanud. Ja kokku sain viis nädalat. See on läinud kuidagi eriliselt kiiresti. Aga oleme näinud ja kogenud palju ka. Eelmisel nädalal, kui veel Gattonis elasime jõudsin käia ka ühe päeva tööl. Lõikamas jääkapsast. Muidu poleks olnud vigagi, aga pidin hommikul ärkama 2.55. Töö kestis kolmeni päeval. Võttis ikka võhmale küll. Töö nägi ise välja nii, et traktor sõidab vaikselt ja sina muudkui lõikad kapsast ja viskad suurde kasti. Ajaliselt umbes 2 sekundit kapsale. „Easy brou, easy“ : kõlas kaastööliste lohutus mulle. Ma olen ju teatavasti flegmaatilisusele kalduv, mis tähendab, et säärane rapsimine võtab ikka rihmaks. Aga töö tegi ju ahvist hobuse. Või kuidas see oligi. Gattoni karavanpark oli sõna otseses mõttes värvikas. Olime eurooplastena järjekordselt kõvemas vähemuses. Päris igav meil seal ei hakanudki. Kui kellelgi on ericssoni telefon, siis ta peaks teadma, mis asi on QuadraPop. Mäng, mis meenutab tetrist. Sain üle mitme aasta lõpuks ometi tabelisse esimese koha – punktidega 31320. Te oleksite pidanud Kätrini nägu nägema..:) Eks ta mulle lõpuks ikka ära teeb.

Praegu siis oleme, nagu juba mainitud, Laidley`s. Linn ise asub täielikus nullkohas. Olemuslikult. Brisbane`i on tegelikult umbes tunnijagu sõitu. Vahepõikena peab lihtsalt mainima, et kui sa küsid mõnelt kohalikult, et kui palju on kuhugi maad, siis saad vastuseks, et palju sinna sõiduks aega kulub. No ja see ei ütle meile tavaliselt mitte midagi. Aga Laidley. Väikelinn. Kirik, kõrts ja tõenäoliselt midagi veel. Konkreetselt. Eluasemega on sedasi, et saime siia tänu Jarmole ja Anettile. Aga tänu tollele hommikule, kui me oleks pidanud maksma 30 kohalikku, mida me kokkuvõttes siiski ei maksnud, tuleb meil nüüd ohtra intressiga karmavõlga tasuda. Peame tõestama, et me oleme tegelikult ikkagi ausad ja toredad ja head. Sest see majapidajanna on, kuidas nüüd öeldagi, vägagi otsene. Küll ta sulab... Temast ju ikkagi sõltub meie tööpõli. Aga me püüame ka kõvasti. Näiteks pakkus ta meile hosteli vetsude/duširuumide koristamise võimalust. Võtsime vastu J Tegelikult toimib see nii, et koristame igal õhtul ja nädala üürist läheb pool maha. Kahepeale 140 kohalikku jälle kokku hoitud. Meile sobib. Kohalik õhkkond siin tööhostelis on väga mõnus ja sõbralik, meil on oma tuba (mis üle pika aja ei kõigu, viidates karavanidele). Iternet. Taevakanalid ja hea heli televiisurist, piljard, bassein. Kõik nagu on olemas. Kaks päeva saime enne jõule isegi põllul käidud. Eile ja täna. Vedasime võrke päevalilledele. iizi. Võiks edaspidigi jopata. Kavatsus on siin veeta nüüd mõni aeg, et jälle saaks minna edasi. Nii ta siin käibki.

Homme on siis jõul. Kaevan oma seljakotist välja kogu senise reisi kaasa teinud Viru Valge ja panen lauale. Hapukapsad on ka. Muide Taiwani neiud maitsesid meie vastvalminud hõrgutist ja ütlesid, et ka neil on sama maitsega rahvustoit (!?). Mõned teadlased räägivad, et meil on mingi iidne side silmadega. Mine sa kurja tea. Äkki ongi. Saksa kutid tõstsid ka pöidla püsti, kui tundsid hapukapsa lõhna. Näis, mis homme saab. Segasummasuvila jõulud.

PS Kahju, et Tartu Rockiga sedavõrd kehvasti praegu on.

PPS Palju õnne kõigile detsembris sündinutele !

Hansa

Nädala ÜBER olekski vast see, et jõuludeks katuse pääkohale saime.

Nädala UNTER : robotinimesed meie kõrvaltoas.

Ehk siis tegelased, kes ei tee ööl ega päeval vahet. Tripivad, aga ei liigu. Öösel digimuutuvad toas istuvad triibumehed koridoris ringi liikuvateks robotinimesteks.

PPPS. me ei mõelnud välja plaani, kuidas sõpru ja sugulasi asendada siin Austraalias.