.JPG)
Koigepelt siis sellest, et eelmise sissekande tegin ilmselge kiiruga, sest tahtsin kangesti jagada meie kogetud vaateid ja siis lipsaski sisse ka kahemotteline pilt :D igaljuhul on meie reis olnud rohkem kui super. nyyd siis natuke ylevaadet ka.
10.marts
Maandusime Aucklandis. Oobisimie lennnujaama lahedal hipihostelis. Lend oli kohutav. Vaike, Estonian Airi laadne lennuk, ja raputamist saime rohkem kui rubla eest. Alguses ei saanud nagu arugi, et miks pohipiloot meile koguaeg labi mikrofoni imelikke nalju tegi, aga parast maandumist, kui meile oeldi, et piloot tegi oma paris esimest lendu. No siis saime aru kyll, et naljad olid vajalikud inimeste rahustamiseks.
11.marts
Esimene minimatk :D hostel-lennujaam. 7km. Saime kokku Karriga. See on muidugi yks veidramaid asju siin reisul, saada kokku Eesti sobrannaga Uus-Meremaal. Kohustuslik kohvikutetuur tehtud, maabusime hotellis. Jah hotellis, kogemata saime endile hotelli, mis samas hinnaklassis hostelitega ja veel erilise vedamise tottu pandi meid suhteliselt luks sviiti. Nii me siis nautisimegi oma Aucklandi luksuslikult.
12.marts
Rentisime auto. Esimene sihtpunkt Rotorua, geisrite ja kuumavee allikate linnak. Oobisime Ameerikafilmist tuttavas motellis, kus oli ka muide saun. Kuigi kylm, 60kraadi.
13.marts
Sel paeval tundsime, et nyyd on adrenaliini vaja. kuna mina keeldusin kategooriliselt Bungy jumpi tegemast, siis laksime Karri eestvedamisel hoopis Swoopima. Ronisime siis kolmekesi Suurtesse kottidesse, kust pea ainult valjas, siis pandi kottidele kois kylge ja tommati meid 40meetri korgusele. ..... ja siis me lendasime. Mul oli ikka vaga hirmus, aga age oli ka kiikuda nii korgelt. Jalgade varisedes maandudes teatas Karri, et talle sellest ei piisanud, nii ta lakski veel puhuri peale holjuma. Sel paeval kaisime veel Te Puia maoori kulas, kus olid geisrid, keev muda ja muidu aurav maapind.
14.marts
Tongariro Crossing. 9 tunnine matk magedes. See oli lihtsalt liiga ilus. Olime varem nainud sellest matkast pilte, aga pariselt oli see vaga palju ilusam. Ja mis siin salata, minu jaoks ka hirmasam. Arvasin, et see matk saab olema kohaks, kus saan oma korgusehirmust yle, aga ma ei saanud. Kui koik teised laskusid maest jalgade peal, siis mina tegin seda tagumikul. Ja kui koik ronisid makke normaalselt samuti kahe jala peal, siis tundus mulle turvalisem kapuli ronida. Igaljuhul ma tegin selle ara ja uhke olen kyll. Ohtul oli mul naiteks magedevallutaja tunne, koik tundus voimalik. Ongi ju.
15.marts
Surnud lihased ja liigesed. Hakkasime soitmas Wellingtoni poole. Oobisime Karri mehe oe juures.
16.marts
Wellington. Senini kulastatud linnadest meie absoluutne lemmik. Todesime, et kultuur ikkagi pole ara surnud (Austraalias hakkas selline tunne vagisi peale tulema, aga onneks nyyd sattusime Wellingtoni). Kaisime kunstinaitustel ja puhkasime puhkamisest.
17.marts
Soitsime Lounasaarele. Praamisoit oli jarjekordselt liiiga ilus. Mis oleks veel parem kui meeldiva paiksepaiste kaes magede vahel praamiga soita ja head vahuveini juua. Meiega jagasid praamisoitu ka Uus-Meremaa suurim kogukond - LAMBAD (neid on siin umbes 40 miljonit).
18.marts
Teine paev Lounasaarel, kus saime pariselt teada, mida tahendab magitee. Emad, siin yleskutse, arge palun muretsege, Martin on vaga hea juht ja isegi kui vahel peaks tal tekkima tunne, et teeks kiirendust, tal on korval endiselt korgust kartev Katrin.
Niisiis soitsime Nelson Lakes National Parki, et seal matkama minna. Ilm seda ei soosinud, hirmsasti sadas ja kylm oli ka. Ootasime ilma paranemist hostelis, seal aga saime tuttavaks eriti kipade inglastega Robin ja Shirley, kellega meil maailmapildid niipalju kattusid, et nyydseks on ysna kindel, et jargmiseks reisisihtpunktiks on nende kodu Inglismaal. See vanem paarike jattis vaga sygava mulje, sest nad yldse ei hoolinud oma vanusest, mis oli 75 ja 76, nad reisivad sellele vaatamata. Shirleyl on natuke jalad haiged, aga ikka kaivad nad matkamas. P.S Nende jargmiseks reisikohaks saab olema Aafrika.
19.marts
Hommikul soitsime Westporti, hylgekolooniat vaatama. Nagime ka, monusalt peesitavad ikka. Edasi laks Martin Uus-Meremaa pikimale rippsillale (SwingBridge), ma otsustasin eemalt vaadata :D Ohtul tegime veel vaikese vihmametsa matka (Porarori Track)
20.marts
Oleme sattunud turistide sihtpunktide ryppe. Naiteks kaisime vaatamas ka pannkoogi kivisid, nii neid kutsuti. Edasi laksime Greymouthi sellesse hosteli, mida soovitasid meile Ria ja Tarmo. Siinkohal oleks ehk ka paslik teid tanada, sest tanu teile ei ole me mooda lainud Global Villagest ja Tongariro Crossingust, mis on olnud vaatet parimad hetked reisust. AITAHH.
Kati
10.marts
Maandusime Aucklandis. Oobisimie lennnujaama lahedal hipihostelis. Lend oli kohutav. Vaike, Estonian Airi laadne lennuk, ja raputamist saime rohkem kui rubla eest. Alguses ei saanud nagu arugi, et miks pohipiloot meile koguaeg labi mikrofoni imelikke nalju tegi, aga parast maandumist, kui meile oeldi, et piloot tegi oma paris esimest lendu. No siis saime aru kyll, et naljad olid vajalikud inimeste rahustamiseks.
11.martsEsimene minimatk :D hostel-lennujaam. 7km. Saime kokku Karriga. See on muidugi yks veidramaid asju siin reisul, saada kokku Eesti sobrannaga Uus-Meremaal. Kohustuslik kohvikutetuur tehtud, maabusime hotellis. Jah hotellis, kogemata saime endile hotelli, mis samas hinnaklassis hostelitega ja veel erilise vedamise tottu pandi meid suhteliselt luks sviiti. Nii me siis nautisimegi oma Aucklandi luksuslikult.
12.martsRentisime auto. Esimene sihtpunkt Rotorua, geisrite ja kuumavee allikate linnak. Oobisime Ameerikafilmist tuttavas motellis, kus oli ka muide saun. Kuigi kylm, 60kraadi.
13.marts
Sel paeval tundsime, et nyyd on adrenaliini vaja. kuna mina keeldusin kategooriliselt Bungy jumpi tegemast, siis laksime Karri eestvedamisel hoopis Swoopima. Ronisime siis kolmekesi Suurtesse kottidesse, kust pea ainult valjas, siis pandi kottidele kois kylge ja tommati meid 40meetri korgusele. ..... ja siis me lendasime. Mul oli ikka vaga hirmus, aga age oli ka kiikuda nii korgelt. Jalgade varisedes maandudes teatas Karri, et talle sellest ei piisanud, nii ta lakski veel puhuri peale holjuma. Sel paeval kaisime veel Te Puia maoori kulas, kus olid geisrid, keev muda ja muidu aurav maapind.
14.martsTongariro Crossing. 9 tunnine matk magedes. See oli lihtsalt liiga ilus. Olime varem nainud sellest matkast pilte, aga pariselt oli see vaga palju ilusam. Ja mis siin salata, minu jaoks ka hirmasam. Arvasin, et see matk saab olema kohaks, kus saan oma korgusehirmust yle, aga ma ei saanud. Kui koik teised laskusid maest jalgade peal, siis mina tegin seda tagumikul. Ja kui koik ronisid makke normaalselt samuti kahe jala peal, siis tundus mulle turvalisem kapuli ronida. Igaljuhul ma tegin selle ara ja uhke olen kyll. Ohtul oli mul naiteks magedevallutaja tunne, koik tundus voimalik. Ongi ju.
15.martsSurnud lihased ja liigesed. Hakkasime soitmas Wellingtoni poole. Oobisime Karri mehe oe juures.
16.marts
Wellington. Senini kulastatud linnadest meie absoluutne lemmik. Todesime, et kultuur ikkagi pole ara surnud (Austraalias hakkas selline tunne vagisi peale tulema, aga onneks nyyd sattusime Wellingtoni). Kaisime kunstinaitustel ja puhkasime puhkamisest.
17.marts
Soitsime Lounasaarele. Praamisoit oli jarjekordselt liiiga ilus. Mis oleks veel parem kui meeldiva paiksepaiste kaes magede vahel praamiga soita ja head vahuveini juua. Meiega jagasid praamisoitu ka Uus-Meremaa suurim kogukond - LAMBAD (neid on siin umbes 40 miljonit).
18.martsTeine paev Lounasaarel, kus saime pariselt teada, mida tahendab magitee. Emad, siin yleskutse, arge palun muretsege, Martin on vaga hea juht ja isegi kui vahel peaks tal tekkima tunne, et teeks kiirendust, tal on korval endiselt korgust kartev Katrin.
Niisiis soitsime Nelson Lakes National Parki, et seal matkama minna. Ilm seda ei soosinud, hirmsasti sadas ja kylm oli ka. Ootasime ilma paranemist hostelis, seal aga saime tuttavaks eriti kipade inglastega Robin ja Shirley, kellega meil maailmapildid niipalju kattusid, et nyydseks on ysna kindel, et jargmiseks reisisihtpunktiks on nende kodu Inglismaal. See vanem paarike jattis vaga sygava mulje, sest nad yldse ei hoolinud oma vanusest, mis oli 75 ja 76, nad reisivad sellele vaatamata. Shirleyl on natuke jalad haiged, aga ikka kaivad nad matkamas. P.S Nende jargmiseks reisikohaks saab olema Aafrika.
19.martsHommikul soitsime Westporti, hylgekolooniat vaatama. Nagime ka, monusalt peesitavad ikka. Edasi laks Martin Uus-Meremaa pikimale rippsillale (SwingBridge), ma otsustasin eemalt vaadata :D Ohtul tegime veel vaikese vihmametsa matka (Porarori Track)
20.martsOleme sattunud turistide sihtpunktide ryppe. Naiteks kaisime vaatamas ka pannkoogi kivisid, nii neid kutsuti. Edasi laksime Greymouthi sellesse hosteli, mida soovitasid meile Ria ja Tarmo. Siinkohal oleks ehk ka paslik teid tanada, sest tanu teile ei ole me mooda lainud Global Villagest ja Tongariro Crossingust, mis on olnud vaatet parimad hetked reisust. AITAHH.
Kati
.JPG)