Hansa ja Käta reisujutud

Tööst ka. Pühapäev on siin tööhostelis ametlik puhkepäev. Nii et täna pole me mitte midagi teinud, laiskus on võimust võtnud. Ka eile oli suhteliselt tühi päev, see tähendab, et tööle sai kogu hosteli rahvast, mis on umbes 80 inimest, 7inimest. Meid nende õnnelike seas polnud. Imelik, aga töölesaaja teb mind kadedaks küll. Süsteem käib siin niimoodi, et kella poole seitsmeks pannakse infostendile nimekiri farmidest ja siis selle alla on loendatud inimesed, kes sinna tööle lähevad. Ärritav olukorra juures ongi see, et kunagi sa ei tea, millal ja kuhu sa tööle saad. Oleme siin olnud juba teisipäevast saati, mina olen tööl käinud kaks päeva, Martin ka kaks ja Krissu ainult ühe päeva. Nõme. Kogu teenitud raha läheb magamiskoha rendi maksmiseks ja võibolla ei saa sedagi raha kokku. Majanduslik olukord hakkab muutuma täbaraks. Just natuke aega tagasi pandi homne plaan nõelaga seinale ja loomulikult minule sealt hääd uudist polnud. Martiniga tundub nüüd juba vist veitsa paremini minevat, sest kui sind juba ühte farmi mitu korda kutsutakse on tõenäosus suur, et sa saad sinna alaliseks töötajaks ja Matul juba teine kord minna Mario farmi, kus ta siis korjab neid imepäraseid sweet potatosid ja hiljem ka pakib. Minul ja Krissul pole sinna kindlasti võimalustki saada, sest meil selle töö jaoks vale sugu.

Muust nagu polegi rääkida, tööinimese mured. Väk.

Tegelt on ikka. Eile oli meil kohalik väga traditsiooniline üritus, ehk siis BBQ. Midagi märkimisväärset polnud, nagu ikka. Söök jook pärast mida enamik läksid klubisse, meie säästurežiimi mõttes jätsime selle vahele. Kõik.

Nüüd väike pühendus meie kodusele ornitoloogile. Raimu, ma üritasin kangesti täna mingisugust väikest lindu fotokakaadrisse saada, et sul jälle lindude välimäärajaga tore oleks, aga....ma ei saanud. Kuna mul homme vaba päev, üritan teda tabada.