Hansa ja Käta reisujutud

Ikka on nii, et kui sa midagi väga tahad ja väga püüad, siis sa seda ka saad. Eelmine aasta samal ajal ma väga ei julgenud uskuda, et täna saan palmi all mõnusat kokteili juua. Nüüd ma teen seda. See on hea tunne. Jah, tegelikult oleme endiselt töörindel, aga see pole hetkel oluline. Ikkagi olen suures plaanis varbad helesinises meres ja 100% relaxed. Aeg on edasi unistada. Oi, kuidas see mulle meeldib. Tunnen end vabana. Ma saangi teha oma eluga, mida ma tahan. Kõik saavad, aga ma ja Martin saime õigel hetkel enne nõiaringi astumist minema. Ma päris täpselt ei saa aru millises rööpas praegu oma samme seame, aga hea on küll. Tahaks nii väga oma tunnet kellelegi edasi anda, et tegelikult väga paljusid asju ei PEA tegema, vaid lihtsalt võib ja elu on liiga lühike, et seda raisata ainult kohustuste peale. Olen noor, võibolla liiga, et tajuda päris maailma. Aga praegu ei tahakski suureks ja ratsionaalseks saada. Siin on mul väga palju aega mõelda, vahel tundub, et liiga palju, aga see on mind edasi viinud. Olen jõudnud paljudes asjades selgusele. Viis aastat tagasi käisin palverännakul ja siis oli paljuti sarnane tunne: aega mõelda ja rahu otsida, aga kuna olin liiga pusas oma ea tõttu, siis on nüüd ikka palju ......... ei tea seda sõna. Töötan koos ühe 70aastase mehe Terryga, kes on mind mu mõtete otsimises väga palju aidanud. Tegelikult ta lihtsalt tuleb alati õigel ajal mu juurde ja võibolla ei ütlegi midagi, aga kuna ta ise on enda mõtted õigel ajal õigesse soppi asetanud, siis oma elukogemuse ja Suure inimesena on ta mulle eeskujuks. Tal on kirg – lilled. Ja see on tohutult ilus, näha, kuidas üks inimene armastab ja naudib igat liigutust oma elus. Kui suureks saan, tahan saada selliseks nagu Terry. Leida oma kirg ja teha seda selle kirega. Vot!

Kätrin