25 september 2008

No nii, nüüdseks oleme end vedanud hosteli ja ka ühe öö ära maganud, elame 8inimeselises toas, aga õnneks on siin selline reegel, et toas on vaikus ja rahu, et magada oleme sanud. Kokku oleme siin hostelis "Woodduck inn" kolm ööd, mis läks meile maksma 1440krooni (ohkan ja jõuan taaskord tõsiasjani, et elu on Sydneys kallis).Eile oli siin bbq õhtu, mida ootasime ikka väga, sest kõhud olid päeval ringi tallamisest väga tühjad, käisime autosid vaatamas. Aga nüüd tagasi tulles sellele grillõhtule, siis tegelikult kujutas see endast, et pika laua taga istusid umbes 15 hollandlast ja nad rääkisid kõik ainult omas keeles ehk siis erinevate rahvaste vahelist suhtlusmomenti polnud. Meie istusime oma laua otsas ja mugisime toitu, mida oli õnneks piisavas koguses, et eestlaste suguseid näljarotte ära toita. Grillõhtu jooksul pakuti ka känguruliha, oli selline punane ja magusama maitsega. KUigi see maitses päris hästi, hakkas mul sellest hilisõhtul väga paha, oksendamiseni olukord päris ei läinud, jõudsin enne magama minna. Vahemärkus: imelik on see, et meiesugustest õhtuinimesteston saanud väga-vara-magamaminejad. Mingit pidutsemist pole siin ka olnud, Eile kui grillõhtu välja kuulutati arvasime küll, et nonii nüüd läheb peoks, ostime selle tarbeks ka terve pakiveini, aga ei midagi. Nüüd on vein külmkapis ooterežiimil. Elame siin sellist rahulikku elu - vähemalt siiamaani. Eile oli ka üks ilus asi: meie neljas aastapäev, tõeliselt hea päev oli. Kes oleks arvanud, et sellisel päeval on meie vaateks Sydney ooperimaja ja Harbour Bridge.
Aga nüüd tänase päeva tippsünmusest ka: me ostsime auto. Sellise vana Volvo. Leidsime netist kuulutuse ja kuna see maksis suhteliselt vähe, mõtlesime kohale minna ja vaadata. Armas auto on, tõeline backpackerite oma, ostsime selle ühe vanapaarikese käest, kes on olnud Volvo omanik auto sünnist saati, nüüd otsustasid nad endile uue osta ja vana maha müüa. Täna kui pabereid vormistamas käisime, oli neil ikka väga kahju oma viimase 20 aasta kaaslast ära müüa. Seda kui õnnelikud uued omanikud meist saavad, võib alle mõne aja pärast öelda. Loodan, et meie mära meid vähemalt esimese sihtpunktini viib, sest ta paistis päris korralik olevat vaatamata sellele, et siiski tegemist on 246000km läbisõitnud, 24aastase autoga ja rool on ju ka tal teisel pool, tundub ta äge.

7 kommentaari:

piiiia ütles ...

ÜÜÜÜÜÜ. Udupeen maanteehirm!

Heimar ütles ...

Õnnitlused aastate ja auto puhul. Palju selline pill ka maksis?

Anonüümne ütles ...

Õnne tähtpäeva puhul!
Kuidas siis valel pool teed sõita on:)?

Anonüümne ütles ...

Mau!Minu elu nagu hernes.Iga paev saan vaikse tuki karbonaadi voi hakkliha.Tasub Ullet koju oodata!
Toalilledest olen valiku teinud,paremad ara naksinud ega need Ullele ka ei meeldinud,nagin kui ta need prugikasti viis.
Mis voiks ema U magamistoas olla,see on lukus?
Kas homme tulete koju?
Mauuu...

Käta ja Hansa ütles ...

täname õnnitluste puhul, ega see kerge pole olnud :D
meie maanteehrm maksis 900$, mis teeb siis sirka 9000krooni. sõitnud veel sellega pole, ainult vaatamas käinud, kogume julgust.
Nils, naudi oma karbonaadi, sest kui me ükskord koju tuleme, siis lõpeb see lõbu otsa. homme me veel päris ei tule, aga naudi Ülle juures elamist.

Anonüümne ütles ...

Vanade autode puhul tuleb vaadata, kas nende süsteemid vedelikku peavad. Kui ei pea, siis tuleb juurde lisada. Kontrollima peab tihti. Ja kas pidurid toimivad nagu kord ja kohus.
Küsige endistelt omanikelt auto iseärasusi, harjutage vasakpoolset sõitu algul vähese liiklusega kohas.

Anonüümne ütles ...

No õnnitlen!
Täna on veel ka Reinu sünnipäev, hakkame pidutsema.
Mina õppisingi sellise rooliasetusega esmlt sõitma - polnud hullu midagi.
Järgige isa nõuandeid, siis läheb kõik korda!